Meedia
Laastupakkude ettevalmistus laastude tegemiseks
Saade "Sõida maale" oli ETV-s eetris 25.05.09
Katuselaastu valmistamine
Saade "Sõida maale" oli ETV-s eetris 25.05.09
Katusekimmi tutvustus
Saade "Sõida maale" oli ETV-s eetris 25.05.09
Järvamaa Teataja 08.11.2009 www.jt.ee Marika Rajamäe, toimetaja
Talu algupärane meeait pääseb ajahambast
Põhjala Puu TÜ töömees peab meeaida ülesladumise juures oluliseks vanad palgid uuesti kokku sobitada. foto: Kristo Kivisoo
Eelmisest nädalast on muinsuskaitsealuses Tammsaare-Lõuna talus tegutsemas jälle Põhjala Puu TÜ, seekord ennistamas talu vanimat ja kõige kehvemas seisus olnud ehitist – meeaita. Üleeilseks oli Põhjala Puu töömees Innar Nuiamäe koos abilise Urmas Harjusega jõudnud meeaida palkhaaval lahti võtta ja hakata hoonet uuesti nii-öelda üles laduma. «Mis viga oleks nullist üles panna, aga siin on kõige olulisem vanad palgid jälle kokku sobitada, eelmised seinad määravad selle,» selgitas ta. Et kõik ikka klapiks ja iga palk oma kohta tagasi satuks, on ta eelnevalt algupärased palgid ära märgistanud, aga esimesed kolm ringi uutega välja vahetanud. «Võtsime aida lahti, ei saanud üles tõsta, kolm ringi palke oli maa sisse vajunud ja vundament täitsa läbi,» põhjendas talu peremees Pearu Vaaderpall.
Järvamaa Teataja 17.11.2007 www.jt.ee Marika Rajamäe, toimetaja
Talu laudal valendab laastukatus
Tammsaare–Lõuna talu peremees Pearu Vaaderpall näitab, mispidi on õige laastu panna, muidu hakkab katus vett läbi laskma. Vanasti kästud meistril katuselt alla lasta, kui pind läks tagumikku, jäi tal viimase otsa raha saamata.
Kolmapäeval said ametliku lõpu aasta algusest muinsuskaitse all oleva Tammsaare–Lõuna talu lauda katuse uuendustööd, järgmisena tahab peremees Pearu Vaaderpall ette võtta aidakompleksi taastamise.
Vaaderpall täpsustas, et laudal oli endise, rookatuse asemel uus, laastukatus peal juba eelmisel reedel. Kolmapäeval käisid Kadrina vallas Loobus tegutseva Põhjala Puu TÜ töömeeste tehtut üle vaatamas Muinsuskaitseameti Põhja–Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa ja arhitekt Merike Kordemets.
«Järgmisse aastasse jääb katus tõrvaõliga üle teha.»
1927. aastal ehitatud laudale panid rookatuse Kõrvemaa maastikukaitseala mehed 1978. aastal, kui Tammsaare sünnikoha muuseumi üles ehitasid, et oleks kompleksiga ühesugune. Nüüd oli katus hakanud vihma läbi laskma.
Laastukatuse panekul toetas Pearu Vaaderpalli Muinsuskaitseamet 300 000 krooniga, töömahtu oli 480 ruutmeetrit. «Edasi on plaan ait käsile võtta, tuleb hakata rahataotlusi kirjutama, lubasid taotlema, hinnapakkumisi võtma – mulle uus asi ajada, aga kogemusi nüüd juba on,» tunnistas ta.
Muinsuskaitseameti Põhja–Eesti järelevalveosakonna juhataja Silja Konsa kiitis esmalt objekti heal harival tasemel tehtud muinsuskaitselisi ettekirjutusi. «See käsitab kogu Tammsaare–Lõuna talu kompleksi, aitab seada sihte nii tulevikutööde kui ka nende rahastamise tarvis,» täpsustas ta.
Lauda puhul pidas Konsa oluliseks, et sel on nüüd katus materjalist, mis on piirkonnale omane. «Töö oli üldjoontes tehtud hästi, kuid juhtisin tähelepanu mõnele kohale,» lisas ta. «Järgmisel suvel, kui Põhjala Puu TÜ töömehed tulevad katust tõrvama, lubasid nad märkustega arvestada.»
Järvamaa Teataja 06.09.2007 www.jt.ee
Lõuna–Tammsaare talu asus end uuendama
Tammsaare–Lõuna talu peremees Pearu Vaaderpall lasi talu hooned muinsuskaitse alla võtta ja asus Põhjala Puu TÜ töömeeste abiga esmalt laudal katust vahetama.
Aasta algusest on muinsuskaitse all ka Tammsaare–Lõuna talu Albu vallas Vetepere külas, eile alustasid Põhjala Puu TÜ töömehed lauda katuse uuendustöid, mida muinsuskaitseamet toetab 300 000 krooniga.
Eile lõunaajal olid kolm Põhjala Puu TÜ töömeest jõudnud 1927. aastal ehitatud lauda senise rookatuse neljandiku maha tõmmata. «Kui Kõrvemaa maastikukaitseala mehed 1978. aastal muuseumi üles ehitasid, pandi ka meie laudale rookatus, et oleks kompleksiga ühesugune,» selgitas Tammsaare–Lõuna talu peremees Pearu Vaaderpall.
Vaaderpall sõnas, et nüüd oli katus hakanud vihma sisse laskma. «Harja peal on augud näha,» täpsustas ta. «Tuleb uus roovitus ja laastukatus peale, nagu on kõige esmalt olnud.»
Katus lasi vihma läbi
Talupidaja on Vaaderpall 1993. aastast, lauta tarvitab ta 19 veise pidamiseks. «Oma jõud peale ei hakka, ega talupidaja rahakott suur ole ja tänapäeval on ehitustöö kallis, aga ühiselt teeb palju ära,» arutles ta.
Põhjala Puu valis Vaaderpall lauda katust ehitama kolme pakkumise seast, töömahtu on esialgsete mõõtmiste järgi 480 ruutmeetrit. «Lepingu järgi peab katus valmis olema 15. oktoobriks, aga kõik oleneb ilmataadist,» lausus ta.
Katusetöid teha on muinsuskaitseamet toetanud Pearu Vaaderpalli 300 000 krooniga.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektoril Aino Pungal tuli mõte Tammsaare–Lõuna talu kui Järvamaal teadaolevalt ainuke arhailise taluarhitektuuri ehe näide kaitse alla võtta ja ennistada eelmise aasta algul. «Tammsaare–Põhja talu on ju puhas butafooria, peale aida pole seal midagi ehedat, aga näiteks Lõuna talu meeait on Järvamaal midagi erakordset,» selgitas ta. «Ka pole rookatus Järvamaale omane, see oli 1970ndate aastate restaureemise põhimõte.»
Järgmiseks aastaks on Pung teinud Muinsuskaitseametile rahataotluse aida ümberehitust alustada. «Püüame igal aastal kui vähegi võimalik Pearu Vaaderpalli neis töödes toetada, kuni on korrastatud ka järgmisel aastal 120aastaseks saav elumaja, Tammsaare–Põhja ja Tammsaare–Lõuna talu ühtne muinsuskaitsevöönd on eelmise aasta lõpul juba moodustatud,» lausus ta.
Vana tuleb asendada vanale sobivaga
Kadrina vallas Loobus tegutseva Põhjala Puu TÜ omanik Üllar Hendla peab Tammsaare–Lõuna talu lauda katuse vahetust ebatavaliseks tööks. «Muinsuskaitseobjektil on ju teised tingimused ja nõudmised,» põhjendas ta. «Vanal katusel on raske laaste loodi ajada, samuti tuleb jälgida, et ei läheks katki konstruktsioonid, mida siis halja puuga kindlasti asendada ei sobi.»
Hendla märkis, et laastumaterjali valmistab ettevõte Loobus. Mis puutub tööde tähtaega, siis Hendla meelest läheb ikka oktoobri lõpuni ära. «Oleneb ilmadest, olulisem kui tähtaeg on siiski, et töö saaks korralikult tehtud.»
TAMMSAARE–LÕUNA TALU
1869 tuli tallu peremeheks Jakob Sikenberg, kelle suguvõsa pärineb Albu vallast Sikemäe soosaarelt.
Talu ostis Sikenberg mõisnikult 2350 hõberublaga.
Jakob Sikenbergil oli üheksa last, talu sai poeg Augustile, kelle kolmest tütrest jäi perega tallu elama tütar Liivi, kelle poeg on Pearu Vaaderpall.
Jakob Sikenbergi aegsetest hoonetest on säilinud elumaja (ehitatud 1888, esimene puhaste kambritega maja sealkandis, praegu säilinud põrandad, ühe külje aknad ja endine sissekäik nende vahel), ait, meeait, laut on pärast põlengut uuesti üles ehitatud 1927, raketega kaev asub ka sama koha peal.
www.parnupostimees.ee Silvia Paluoja
Vastne laastukatus kaunistab Vardja talu
Vardja talu pererahval on põhjust rõõmustada, sest nende arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud kodu on saanud uue laastukatuse, mis ei meenuta enam sõelapõhja, kirjutab Pärnu Postimees. Muret on Kaja Paimetsal ja Mati Ilvesel varasemate põlvkondade päranduse säilitamisega kauni Halliste jõe kaldal olnud küllaga, sest riik kord lubas, siis jälle murdis sõna, eraldamaks raha auklikuks kulunud, ligi 40 aastat peal olnud laastukatuse remondiks. Viimasena sekkus jõuliselt riigikogu muinsuskaitse ühendus eesotsas Mark Soosaarega ja nii-öelda riigikogulaste katuseraha saajana kirjutati kuue tänavu Pärnumaal rahastatava, päästmist vajava objekti hulka Vardja rehielamu 200 000 krooni.
Vardja rehielamu.
Tublid lööjad
Metsataguse pere heast tahtest ei piisanuks hiiglasliku rehielamu katuse vahetamiseks. Riigi ja kohaliku vallavalitsuse abikäeta poleks nad hakkama saadud. Kultuuripärandi hoidmine tulevastele põlvedele on iga põlvkonna vastutus, seda nii riigi kui iga kodaniku poolt. Seaduse järgi lasub esmane vastutus enda valduses kultuuriväärtuse säilimise eest omanikul. Kanaküla laantesse jääva Vardja talu rehielamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks 17. jaanuaril 2006 kultuuriministri käskkirjaga.
Hingedekuu algusest keskpaigani lõid restaureerimisega tegeleva Põhjala Puu kolm meest nii usinalt katust, et perenaise imestusel polnud piiri: kell üheksa, pool kümme õhtulgi kostis ligi 500 ruutmeetri suuruselt katuselt haamrikopsimist. Uue katuse servas on kolmekordne laast, mis peab kaua vastu. Peremehe teadmisel peab haavalaastukatus vastu isegi 80 aastat, kui katus on õigesti ja oskajate meeste löödud. “Enne oli siin männilaast, aga haavapuulaast tõmbab nagu kaitsekihi peale,” näitab Mati Ilves hästi painduvat laastu. Tähtis on vaadata, et see õigetpidi paika saaks, muidu rikub vihmavesi töö paari aastaga. Uuendatud on roovitustki, vahetatud mädanenud kohad.
Riigi toetus
Katuseräästadki on pikemaks saanud, kui vahepeal auklikuks kulunud ja lõpus vihmavee eest pererahva algatusel rohelise kilega kaetud katusel olid. “Kunagi olid need lühemaks võetud, arvan selleks, et tuba valgemaks saada, nüüd on need pikendatud, plommitud siia uued sarikaalused,” selgitab Kaja Paimets, viidates laiadele räästaalustele, mis kaitsevad ülemöödunud sajandi alguses laotud palkseina ja valgete raamidega aknaid. “Kui katus peale sai ja järgmisel päeval vihma sadas, siis enam üldse sellist tunnet ei olnud, et nüüd peab minema ja vaatama, kas tuleb läbi või ei tule, või pangega toas jooksma,” räägib ta. Vana katus, mis unikaalsele rehielamule surmapõntsu üritas anda, ei pidanud vett suure toa kohalt ega lõpuks väikse toa ja rehealusegi kohalt. “Proovisin neid kohti, kust läbi sadas, laastujuppidega lappida, nagu vanasti tehti,” ütleb peremees, “et päästa, mis päästa annab.” Perenaise jutu järgi oli eriti läbi rehielamu põhjapoolne otsakatus, lõunapoolset aitas kauem säilitada päikesesoojus, mis seda kuivatas. Vöörusele on samuti löödud uus katus, välisuks avaneb tüüpilisse rehielamusse, milles ees- ja tagakamber, reheahi ja parred.
Äripäev
21.05.2009
Puidutööstus vajab uusi nišše nagu janune vett
Kriisist räsitud puidutööstus seisab tähtsate valikute ees - kui seni kinnisvara- ja ehitussektori varustamisele orienteeritud tootjad suudavad leida uusi nišše, võib loota, et võideldakse ennast raskest ajast läbi. Kuigi enamik metsa- ja puidusektori ettevõtetest vaevleb majanduslanguse küüsis, leiab siiski edukaid puitu toorainena kasutavaid ettevõtteid. Näiteks Lahemaal toimetav perefirma Põhjala Puu TÜ toodab oma Laastukojas katuselaaste ning ettevõtmise hing ja eestvedaja Üllar Hendla nentis, et tellimuste järjekord ulatub augustikuusse. "Nojah, kui arvestada, et varem oli järjekord aastapikkune, siis võib ju öelda, et praegu on tellimused justkui kaks korda kukkunud," märkis Hendla. "Aga 3,5 kuu pikkune järjekord on meie seisukohast ka väga hea."
Nišis tegutsedes tuleb panustada kvaliteedile
Laastukatuse tellijate seas on nii talupidajaid kui ka firmajuhtidest suvilaomanikke ja Hendla hinnangul on laastukatuse kasuks otsustamine maailmavaateline küsimus. "Inimene, kes eelistab puitu ja teisi looduslikke materjale, ei pane oma majale iialgi plekist katust," ütles ta. "Ja kui laastukatus on kord juba paigas, siis vaatad seda naudinguga. Silm puhkab peal."
Hendla sõnul on oma nišis tegutseval puiduettevõttel tarvis panustada toodangu kvaliteedi heaks. Paari aasta taguse ajaga võrreldes on kliendipoolset hinna üle kauplemist rohkem. Aga oma nišist kinni hoidmine on vajalik, sest praegu on kõige suuremad kaotajad just väikesed saekaatrid, kes keskendusid buumi ajal vaid saematerjali tootmisele. Pelgalt laudade saagimisega puidule palju väärtust juurde ei anna.
Terviktekst: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&co...
Talupidaja on Vaaderpall 1993. aastast, lauta tarvitab ta 19 veise pidamiseks. «Oma jõud peale ei hakka, ega talupidaja rahakott suur ole ja tänapäeval on ehitustöö kallis, aga ühiselt teeb palju ära,» arutles ta.
Põhjala Puu valis Vaaderpall lauda katust ehitama kolme pakkumise seast, töömahtu on esialgsete mõõtmiste järgi 480 ruutmeetrit. «Lepingu järgi peab katus valmis olema 15. oktoobriks, aga kõik oleneb ilmataadist,» lausus ta.
Katusetöid teha on muinsuskaitseamet toetanud Pearu Vaaderpalli 300 000 krooniga.
Muinsuskaitseameti Järvamaa vaneminspektoril Aino Pungal tuli mõte Tammsaare–Lõuna talu kui Järvamaal teadaolevalt ainuke arhailise taluarhitektuuri ehe näide kaitse alla võtta ja ennistada eelmise aasta algul. «Tammsaare–Põhja talu on ju puhas butafooria, peale aida pole seal midagi ehedat, aga näiteks Lõuna talu meeait on Järvamaal midagi erakordset,» selgitas ta. «Ka pole rookatus Järvamaale omane, see oli 1970ndate aastate restaureemise põhimõte.»
Järgmiseks aastaks on Pung teinud Muinsuskaitseametile rahataotluse aida ümberehitust alustada. «Püüame igal aastal kui vähegi võimalik Pearu Vaaderpalli neis töödes toetada, kuni on korrastatud ka järgmisel aastal 120aastaseks saav elumaja, Tammsaare–Põhja ja Tammsaare–Lõuna talu ühtne muinsuskaitsevöönd on eelmise aasta lõpul juba moodustatud,» lausus ta.
Vana tuleb asendada vanale sobivaga
Kadrina vallas Loobus tegutseva Põhjala Puu TÜ omanik Üllar Hendla peab Tammsaare–Lõuna talu lauda katuse vahetust ebatavaliseks tööks. «Muinsuskaitseobjektil on ju teised tingimused ja nõudmised,» põhjendas ta. «Vanal katusel on raske laaste loodi ajada, samuti tuleb jälgida, et ei läheks katki konstruktsioonid, mida siis halja puuga kindlasti asendada ei sobi.»
Hendla märkis, et laastumaterjali valmistab ettevõte Loobus. Mis puutub tööde tähtaega, siis Hendla meelest läheb ikka oktoobri lõpuni ära. «Oleneb ilmadest, olulisem kui tähtaeg on siiski, et töö saaks korralikult tehtud.»
TAMMSAARE–LÕUNA TALU
1869 tuli tallu peremeheks Jakob Sikenberg, kelle suguvõsa pärineb Albu vallast Sikemäe soosaarelt.
Talu ostis Sikenberg mõisnikult 2350 hõberublaga.
Jakob Sikenbergil oli üheksa last, talu sai poeg Augustile, kelle kolmest tütrest jäi perega tallu elama tütar Liivi, kelle poeg on Pearu Vaaderpall.
Jakob Sikenbergi aegsetest hoonetest on säilinud elumaja (ehitatud 1888, esimene puhaste kambritega maja sealkandis, praegu säilinud põrandad, ühe külje aknad ja endine sissekäik nende vahel), ait, meeait, laut on pärast põlengut uuesti üles ehitatud 1927, raketega kaev asub ka sama koha peal.
www.parnupostimees.ee Silvia Paluoja
Vastne laastukatus kaunistab Vardja talu
Vardja talu pererahval on põhjust rõõmustada, sest nende arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud kodu on saanud uue laastukatuse, mis ei meenuta enam sõelapõhja, kirjutab Pärnu Postimees. Muret on Kaja Paimetsal ja Mati Ilvesel varasemate põlvkondade päranduse säilitamisega kauni Halliste jõe kaldal olnud küllaga, sest riik kord lubas, siis jälle murdis sõna, eraldamaks raha auklikuks kulunud, ligi 40 aastat peal olnud laastukatuse remondiks. Viimasena sekkus jõuliselt riigikogu muinsuskaitse ühendus eesotsas Mark Soosaarega ja nii-öelda riigikogulaste katuseraha saajana kirjutati kuue tänavu Pärnumaal rahastatava, päästmist vajava objekti hulka Vardja rehielamu 200 000 krooni.
Vardja rehielamu.
Tublid lööjad
Metsataguse pere heast tahtest ei piisanuks hiiglasliku rehielamu katuse vahetamiseks. Riigi ja kohaliku vallavalitsuse abikäeta poleks nad hakkama saadud. Kultuuripärandi hoidmine tulevastele põlvedele on iga põlvkonna vastutus, seda nii riigi kui iga kodaniku poolt. Seaduse järgi lasub esmane vastutus enda valduses kultuuriväärtuse säilimise eest omanikul. Kanaküla laantesse jääva Vardja talu rehielamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks 17. jaanuaril 2006 kultuuriministri käskkirjaga.
Hingedekuu algusest keskpaigani lõid restaureerimisega tegeleva Põhjala Puu kolm meest nii usinalt katust, et perenaise imestusel polnud piiri: kell üheksa, pool kümme õhtulgi kostis ligi 500 ruutmeetri suuruselt katuselt haamrikopsimist. Uue katuse servas on kolmekordne laast, mis peab kaua vastu. Peremehe teadmisel peab haavalaastukatus vastu isegi 80 aastat, kui katus on õigesti ja oskajate meeste löödud. “Enne oli siin männilaast, aga haavapuulaast tõmbab nagu kaitsekihi peale,” näitab Mati Ilves hästi painduvat laastu. Tähtis on vaadata, et see õigetpidi paika saaks, muidu rikub vihmavesi töö paari aastaga. Uuendatud on roovitustki, vahetatud mädanenud kohad.
Riigi toetus
Katuseräästadki on pikemaks saanud, kui vahepeal auklikuks kulunud ja lõpus vihmavee eest pererahva algatusel rohelise kilega kaetud katusel olid. “Kunagi olid need lühemaks võetud, arvan selleks, et tuba valgemaks saada, nüüd on need pikendatud, plommitud siia uued sarikaalused,” selgitab Kaja Paimets, viidates laiadele räästaalustele, mis kaitsevad ülemöödunud sajandi alguses laotud palkseina ja valgete raamidega aknaid. “Kui katus peale sai ja järgmisel päeval vihma sadas, siis enam üldse sellist tunnet ei olnud, et nüüd peab minema ja vaatama, kas tuleb läbi või ei tule, või pangega toas jooksma,” räägib ta. Vana katus, mis unikaalsele rehielamule surmapõntsu üritas anda, ei pidanud vett suure toa kohalt ega lõpuks väikse toa ja rehealusegi kohalt. “Proovisin neid kohti, kust läbi sadas, laastujuppidega lappida, nagu vanasti tehti,” ütleb peremees, “et päästa, mis päästa annab.” Perenaise jutu järgi oli eriti läbi rehielamu põhjapoolne otsakatus, lõunapoolset aitas kauem säilitada päikesesoojus, mis seda kuivatas. Vöörusele on samuti löödud uus katus, välisuks avaneb tüüpilisse rehielamusse, milles ees- ja tagakamber, reheahi ja parred.
Äripäev
21.05.2009
Puidutööstus vajab uusi nišše nagu janune vett
Kriisist räsitud puidutööstus seisab tähtsate valikute ees - kui seni kinnisvara- ja ehitussektori varustamisele orienteeritud tootjad suudavad leida uusi nišše, võib loota, et võideldakse ennast raskest ajast läbi. Kuigi enamik metsa- ja puidusektori ettevõtetest vaevleb majanduslanguse küüsis, leiab siiski edukaid puitu toorainena kasutavaid ettevõtteid. Näiteks Lahemaal toimetav perefirma Põhjala Puu TÜ toodab oma Laastukojas katuselaaste ning ettevõtmise hing ja eestvedaja Üllar Hendla nentis, et tellimuste järjekord ulatub augustikuusse. "Nojah, kui arvestada, et varem oli järjekord aastapikkune, siis võib ju öelda, et praegu on tellimused justkui kaks korda kukkunud," märkis Hendla. "Aga 3,5 kuu pikkune järjekord on meie seisukohast ka väga hea."
Nišis tegutsedes tuleb panustada kvaliteedile
Laastukatuse tellijate seas on nii talupidajaid kui ka firmajuhtidest suvilaomanikke ja Hendla hinnangul on laastukatuse kasuks otsustamine maailmavaateline küsimus. "Inimene, kes eelistab puitu ja teisi looduslikke materjale, ei pane oma majale iialgi plekist katust," ütles ta. "Ja kui laastukatus on kord juba paigas, siis vaatad seda naudinguga. Silm puhkab peal."
Hendla sõnul on oma nišis tegutseval puiduettevõttel tarvis panustada toodangu kvaliteedi heaks. Paari aasta taguse ajaga võrreldes on kliendipoolset hinna üle kauplemist rohkem. Aga oma nišist kinni hoidmine on vajalik, sest praegu on kõige suuremad kaotajad just väikesed saekaatrid, kes keskendusid buumi ajal vaid saematerjali tootmisele. Pelgalt laudade saagimisega puidule palju väärtust juurde ei anna.
Terviktekst: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&co...
Kadrina vallas Loobus tegutseva Põhjala Puu TÜ omanik Üllar Hendla peab Tammsaare–Lõuna talu lauda katuse vahetust ebatavaliseks tööks. «Muinsuskaitseobjektil on ju teised tingimused ja nõudmised,» põhjendas ta. «Vanal katusel on raske laaste loodi ajada, samuti tuleb jälgida, et ei läheks katki konstruktsioonid, mida siis halja puuga kindlasti asendada ei sobi.»
Hendla märkis, et laastumaterjali valmistab ettevõte Loobus. Mis puutub tööde tähtaega, siis Hendla meelest läheb ikka oktoobri lõpuni ära. «Oleneb ilmadest, olulisem kui tähtaeg on siiski, et töö saaks korralikult tehtud.»
TAMMSAARE–LÕUNA TALU
1869 tuli tallu peremeheks Jakob Sikenberg, kelle suguvõsa pärineb Albu vallast Sikemäe soosaarelt.
Talu ostis Sikenberg mõisnikult 2350 hõberublaga.
Jakob Sikenbergil oli üheksa last, talu sai poeg Augustile, kelle kolmest tütrest jäi perega tallu elama tütar Liivi, kelle poeg on Pearu Vaaderpall.
Jakob Sikenbergi aegsetest hoonetest on säilinud elumaja (ehitatud 1888, esimene puhaste kambritega maja sealkandis, praegu säilinud põrandad, ühe külje aknad ja endine sissekäik nende vahel), ait, meeait, laut on pärast põlengut uuesti üles ehitatud 1927, raketega kaev asub ka sama koha peal.
www.parnupostimees.ee Silvia Paluoja
Vastne laastukatus kaunistab Vardja talu
Vardja talu pererahval on põhjust rõõmustada, sest nende arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud kodu on saanud uue laastukatuse, mis ei meenuta enam sõelapõhja, kirjutab Pärnu Postimees. Muret on Kaja Paimetsal ja Mati Ilvesel varasemate põlvkondade päranduse säilitamisega kauni Halliste jõe kaldal olnud küllaga, sest riik kord lubas, siis jälle murdis sõna, eraldamaks raha auklikuks kulunud, ligi 40 aastat peal olnud laastukatuse remondiks. Viimasena sekkus jõuliselt riigikogu muinsuskaitse ühendus eesotsas Mark Soosaarega ja nii-öelda riigikogulaste katuseraha saajana kirjutati kuue tänavu Pärnumaal rahastatava, päästmist vajava objekti hulka Vardja rehielamu 200 000 krooni.
Vardja rehielamu.
Tublid lööjad
Metsataguse pere heast tahtest ei piisanuks hiiglasliku rehielamu katuse vahetamiseks. Riigi ja kohaliku vallavalitsuse abikäeta poleks nad hakkama saadud. Kultuuripärandi hoidmine tulevastele põlvedele on iga põlvkonna vastutus, seda nii riigi kui iga kodaniku poolt. Seaduse järgi lasub esmane vastutus enda valduses kultuuriväärtuse säilimise eest omanikul. Kanaküla laantesse jääva Vardja talu rehielamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks 17. jaanuaril 2006 kultuuriministri käskkirjaga.
Hingedekuu algusest keskpaigani lõid restaureerimisega tegeleva Põhjala Puu kolm meest nii usinalt katust, et perenaise imestusel polnud piiri: kell üheksa, pool kümme õhtulgi kostis ligi 500 ruutmeetri suuruselt katuselt haamrikopsimist. Uue katuse servas on kolmekordne laast, mis peab kaua vastu. Peremehe teadmisel peab haavalaastukatus vastu isegi 80 aastat, kui katus on õigesti ja oskajate meeste löödud. “Enne oli siin männilaast, aga haavapuulaast tõmbab nagu kaitsekihi peale,” näitab Mati Ilves hästi painduvat laastu. Tähtis on vaadata, et see õigetpidi paika saaks, muidu rikub vihmavesi töö paari aastaga. Uuendatud on roovitustki, vahetatud mädanenud kohad.
Riigi toetus
Katuseräästadki on pikemaks saanud, kui vahepeal auklikuks kulunud ja lõpus vihmavee eest pererahva algatusel rohelise kilega kaetud katusel olid. “Kunagi olid need lühemaks võetud, arvan selleks, et tuba valgemaks saada, nüüd on need pikendatud, plommitud siia uued sarikaalused,” selgitab Kaja Paimets, viidates laiadele räästaalustele, mis kaitsevad ülemöödunud sajandi alguses laotud palkseina ja valgete raamidega aknaid. “Kui katus peale sai ja järgmisel päeval vihma sadas, siis enam üldse sellist tunnet ei olnud, et nüüd peab minema ja vaatama, kas tuleb läbi või ei tule, või pangega toas jooksma,” räägib ta. Vana katus, mis unikaalsele rehielamule surmapõntsu üritas anda, ei pidanud vett suure toa kohalt ega lõpuks väikse toa ja rehealusegi kohalt. “Proovisin neid kohti, kust läbi sadas, laastujuppidega lappida, nagu vanasti tehti,” ütleb peremees, “et päästa, mis päästa annab.” Perenaise jutu järgi oli eriti läbi rehielamu põhjapoolne otsakatus, lõunapoolset aitas kauem säilitada päikesesoojus, mis seda kuivatas. Vöörusele on samuti löödud uus katus, välisuks avaneb tüüpilisse rehielamusse, milles ees- ja tagakamber, reheahi ja parred.
Äripäev
21.05.2009
Puidutööstus vajab uusi nišše nagu janune vett
Kriisist räsitud puidutööstus seisab tähtsate valikute ees - kui seni kinnisvara- ja ehitussektori varustamisele orienteeritud tootjad suudavad leida uusi nišše, võib loota, et võideldakse ennast raskest ajast läbi. Kuigi enamik metsa- ja puidusektori ettevõtetest vaevleb majanduslanguse küüsis, leiab siiski edukaid puitu toorainena kasutavaid ettevõtteid. Näiteks Lahemaal toimetav perefirma Põhjala Puu TÜ toodab oma Laastukojas katuselaaste ning ettevõtmise hing ja eestvedaja Üllar Hendla nentis, et tellimuste järjekord ulatub augustikuusse. "Nojah, kui arvestada, et varem oli järjekord aastapikkune, siis võib ju öelda, et praegu on tellimused justkui kaks korda kukkunud," märkis Hendla. "Aga 3,5 kuu pikkune järjekord on meie seisukohast ka väga hea."
Nišis tegutsedes tuleb panustada kvaliteedile
Laastukatuse tellijate seas on nii talupidajaid kui ka firmajuhtidest suvilaomanikke ja Hendla hinnangul on laastukatuse kasuks otsustamine maailmavaateline küsimus. "Inimene, kes eelistab puitu ja teisi looduslikke materjale, ei pane oma majale iialgi plekist katust," ütles ta. "Ja kui laastukatus on kord juba paigas, siis vaatad seda naudinguga. Silm puhkab peal."
Hendla sõnul on oma nišis tegutseval puiduettevõttel tarvis panustada toodangu kvaliteedi heaks. Paari aasta taguse ajaga võrreldes on kliendipoolset hinna üle kauplemist rohkem. Aga oma nišist kinni hoidmine on vajalik, sest praegu on kõige suuremad kaotajad just väikesed saekaatrid, kes keskendusid buumi ajal vaid saematerjali tootmisele. Pelgalt laudade saagimisega puidule palju väärtust juurde ei anna.
Terviktekst: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&co...
1869 tuli tallu peremeheks Jakob Sikenberg, kelle suguvõsa pärineb Albu vallast Sikemäe soosaarelt.
Talu ostis Sikenberg mõisnikult 2350 hõberublaga.
Jakob Sikenbergil oli üheksa last, talu sai poeg Augustile, kelle kolmest tütrest jäi perega tallu elama tütar Liivi, kelle poeg on Pearu Vaaderpall.
Jakob Sikenbergi aegsetest hoonetest on säilinud elumaja (ehitatud 1888, esimene puhaste kambritega maja sealkandis, praegu säilinud põrandad, ühe külje aknad ja endine sissekäik nende vahel), ait, meeait, laut on pärast põlengut uuesti üles ehitatud 1927, raketega kaev asub ka sama koha peal.
www.parnupostimees.ee Silvia Paluoja
Vastne laastukatus kaunistab Vardja talu
Vardja talu pererahval on põhjust rõõmustada, sest nende arhitektuurimälestisena kaitse alla võetud kodu on saanud uue laastukatuse, mis ei meenuta enam sõelapõhja, kirjutab Pärnu Postimees. Muret on Kaja Paimetsal ja Mati Ilvesel varasemate põlvkondade päranduse säilitamisega kauni Halliste jõe kaldal olnud küllaga, sest riik kord lubas, siis jälle murdis sõna, eraldamaks raha auklikuks kulunud, ligi 40 aastat peal olnud laastukatuse remondiks. Viimasena sekkus jõuliselt riigikogu muinsuskaitse ühendus eesotsas Mark Soosaarega ja nii-öelda riigikogulaste katuseraha saajana kirjutati kuue tänavu Pärnumaal rahastatava, päästmist vajava objekti hulka Vardja rehielamu 200 000 krooni.
Vardja rehielamu.
Tublid lööjad
Metsataguse pere heast tahtest ei piisanuks hiiglasliku rehielamu katuse vahetamiseks. Riigi ja kohaliku vallavalitsuse abikäeta poleks nad hakkama saadud. Kultuuripärandi hoidmine tulevastele põlvedele on iga põlvkonna vastutus, seda nii riigi kui iga kodaniku poolt. Seaduse järgi lasub esmane vastutus enda valduses kultuuriväärtuse säilimise eest omanikul. Kanaküla laantesse jääva Vardja talu rehielamu on tunnistatud arhitektuurimälestiseks 17. jaanuaril 2006 kultuuriministri käskkirjaga.
Hingedekuu algusest keskpaigani lõid restaureerimisega tegeleva Põhjala Puu kolm meest nii usinalt katust, et perenaise imestusel polnud piiri: kell üheksa, pool kümme õhtulgi kostis ligi 500 ruutmeetri suuruselt katuselt haamrikopsimist. Uue katuse servas on kolmekordne laast, mis peab kaua vastu. Peremehe teadmisel peab haavalaastukatus vastu isegi 80 aastat, kui katus on õigesti ja oskajate meeste löödud. “Enne oli siin männilaast, aga haavapuulaast tõmbab nagu kaitsekihi peale,” näitab Mati Ilves hästi painduvat laastu. Tähtis on vaadata, et see õigetpidi paika saaks, muidu rikub vihmavesi töö paari aastaga. Uuendatud on roovitustki, vahetatud mädanenud kohad.
Riigi toetus
Katuseräästadki on pikemaks saanud, kui vahepeal auklikuks kulunud ja lõpus vihmavee eest pererahva algatusel rohelise kilega kaetud katusel olid. “Kunagi olid need lühemaks võetud, arvan selleks, et tuba valgemaks saada, nüüd on need pikendatud, plommitud siia uued sarikaalused,” selgitab Kaja Paimets, viidates laiadele räästaalustele, mis kaitsevad ülemöödunud sajandi alguses laotud palkseina ja valgete raamidega aknaid. “Kui katus peale sai ja järgmisel päeval vihma sadas, siis enam üldse sellist tunnet ei olnud, et nüüd peab minema ja vaatama, kas tuleb läbi või ei tule, või pangega toas jooksma,” räägib ta. Vana katus, mis unikaalsele rehielamule surmapõntsu üritas anda, ei pidanud vett suure toa kohalt ega lõpuks väikse toa ja rehealusegi kohalt. “Proovisin neid kohti, kust läbi sadas, laastujuppidega lappida, nagu vanasti tehti,” ütleb peremees, “et päästa, mis päästa annab.” Perenaise jutu järgi oli eriti läbi rehielamu põhjapoolne otsakatus, lõunapoolset aitas kauem säilitada päikesesoojus, mis seda kuivatas. Vöörusele on samuti löödud uus katus, välisuks avaneb tüüpilisse rehielamusse, milles ees- ja tagakamber, reheahi ja parred.
Äripäev
21.05.2009
Puidutööstus vajab uusi nišše nagu janune vett
Kriisist räsitud puidutööstus seisab tähtsate valikute ees - kui seni kinnisvara- ja ehitussektori varustamisele orienteeritud tootjad suudavad leida uusi nišše, võib loota, et võideldakse ennast raskest ajast läbi. Kuigi enamik metsa- ja puidusektori ettevõtetest vaevleb majanduslanguse küüsis, leiab siiski edukaid puitu toorainena kasutavaid ettevõtteid. Näiteks Lahemaal toimetav perefirma Põhjala Puu TÜ toodab oma Laastukojas katuselaaste ning ettevõtmise hing ja eestvedaja Üllar Hendla nentis, et tellimuste järjekord ulatub augustikuusse. "Nojah, kui arvestada, et varem oli järjekord aastapikkune, siis võib ju öelda, et praegu on tellimused justkui kaks korda kukkunud," märkis Hendla. "Aga 3,5 kuu pikkune järjekord on meie seisukohast ka väga hea."
Nišis tegutsedes tuleb panustada kvaliteedile
Laastukatuse tellijate seas on nii talupidajaid kui ka firmajuhtidest suvilaomanikke ja Hendla hinnangul on laastukatuse kasuks otsustamine maailmavaateline küsimus. "Inimene, kes eelistab puitu ja teisi looduslikke materjale, ei pane oma majale iialgi plekist katust," ütles ta. "Ja kui laastukatus on kord juba paigas, siis vaatad seda naudinguga. Silm puhkab peal."
Hendla sõnul on oma nišis tegutseval puiduettevõttel tarvis panustada toodangu kvaliteedi heaks. Paari aasta taguse ajaga võrreldes on kliendipoolset hinna üle kauplemist rohkem. Aga oma nišist kinni hoidmine on vajalik, sest praegu on kõige suuremad kaotajad just väikesed saekaatrid, kes keskendusid buumi ajal vaid saematerjali tootmisele. Pelgalt laudade saagimisega puidule palju väärtust juurde ei anna.
Terviktekst: http://www.ap3.ee/?PublicationId=31503ED6-39D4-4163-9D98-74AA1E3959CE&co...